Coop Pank on Eesti kiiremini kasvav finantsasutus

Coop Panga majandusaasta aruandest selgub, et uus tegija oli suhtarvudes Eesti üks kiiremini kasvavaid finantsasutusi 2018. aastal. Äktsionärid otsustasid 29. aprillil eelmisel majandusaastal teenitud 4,75 miljoni eurose kasumi suunata panga edasise kasvu finantseerimiseks.

Eesti kapitalil põhinev Coop Panga laenuportfell kasvas aastaga 37 protsenti, ulatudes detsembri lõpuks 335 miljoni euroni. Hoiuste maht kasvas aastaga 22 protsenti, ulatudes 385 miljoni euroni.

Pank teenis 2018. aastal 4,75 miljonit eurot kasumit, mida on erakorralisi tulusid kõrvale jättes varasema aastaga võrreldes kolm korda rohkem. Panga omakapitali tootlus oli 10 protsenti. Coop Panga igapäevapanganduse kliendiarv ulatus tänavu märtsi lõpu seisuga 48 000ni.

Coop Panga omakapital oli 2018. …

UURING: väikelaenu kliendid hülgavad panku

Väikelaenu võttes eelistavad juba 54protsenti eestlastest suurpankadele väiksemaid laenuettevõtteid, näitas suur laenukäitumise uuring.

Natuke üle poole eestlastest, kes viimase kolme aasta jooksul väikelaenu võtsid, kasutasid selleks kas kaupluses vormistatavat järelmaksu või mõnd laenuettevõtet, mis pole pank. Mitte-eestlastest laenuvõtjaist olid pisut konservatiisemad ning neist 41 protsenti mitte-panka või kiirlaenu lahendust.

Pangad ütlevad formaalsetel põhjustel ära ka paljudele laenuvõimelistele inimestele, nagu ettevõtjatele ja vabakutselistele. “Pankade suhtumine on alternatiivsetele laenutoodetele parim kasvupinnas,” Tema hinnangul puhastas vastutustundliku laenamise põhimõtete kehtestamine pärast 2008. aasta majanduskriisi Eesti laenuturu aferistidest ja muutus laenutoodete turu ka korrektseks ja ausaks.…

Arvamus: uued riskid Eesti pangandusturul

 Eesti pangandusturul on toimumas märkimisväärsed muutused: finantssektorit ohustavad uued riskid, samal ajal kui konkurents tiheneb tarbimislaenude ja väikeettevõtetele suunatud laenude turul, kirjutab Eesti Panga ökonomist Jaak Tõrs.

 

Eesti nüüdne pangandus kujunes suuresti välja sajandivahetusel. Selle põhilised märksõnad on olnud suur kontsentreeritus ja Põhjamaade emapangad. Põhjamaadest on Eesti pangandusse eksporditud stabiilsust ning ka riske ja likviidsust on juhtinud valdavalt emapangagrupp. Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide ülesanne oli kaasata hoiuseid ning pakkuda laene ja muid pangateenuseid.

Selle kõrval pakkusid mõned kohalikud väikepangad ja Danske Banki Eesti filiaal lisatulu saamiseks teenuseid ka mitteresidentidele. Seejuures ei peetud aga alati kinni rahapesu tõkestamise reeglitest, mis …

Tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul langes

Kolmandas kvartalis langes tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul 7,7% võrreldes mullu sama ajaga. Vaatamata madalamale tehinguaktiivsusele, püsis eluasemelaenude jäägi kasv ka kolmandas kvartalis 7% juures, mis on viimase aasta keskmine tase. Majapidamiste rahanduslik olukord on tugev ning see on võimaldanud neil koguda sääste. Viimase aasta jooksul on kodumajapidamiste hoiusekasv püsinud kümne protsendi lähedal, kusjuures hoiused kasvavad endiselt laenuportfellist kiiremini.

Tarbijate kindlustunne osta või ehitada lähiajal eluase pöördus aga selle aasta neljandas kvartalis järsult langusesse. Meedias on viimasel ajal sagenenud sõnavõtud läheneva majanduskriisi ja intressimäärade tõusu teemal. Seega võib üheks põhjuseks olla majapidamiste ettevaatlikkus, kuna paljudel on viimane negatiivne kogemus veel meeles.

Samas …

Tallinna eluaseme taskukohasus kolmandas kvartalis paranes

Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi eluaseme taskukohasus Tallinnas selle aasta kolmandas kvartalis paranes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuna palgakasv ületas eluasemete hinna ja laenuintressimäärade tõusu, kirjutab Swedbanki analüütik Marianna Rõbinskaja.

Tallinna korterite keskmise ruutmeetrihinna aastakasv aeglustus 4,3%-ni, pealinlaste netopalk oli aga 9,9% kõrgem kui aasta varem. Tallinna korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 1816 eur/m2. Lisaks muudele teguritele mõjutab korterite keskmist hinda tehingute struktuur, kuna üldjuhul on uue korteri ruutmeetri hind ligikaudu neljandiku võrra kõrgem järelturu korteri hinnast.

Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli uute korterite osakaal tehingutes ligikaudu sama, kuid madalam võrreldes eelmise kvartaliga – kolmandas kvartalis moodustasid tehingud …

Euroopa Keskpank järgmisel aastal intressi ei tõsta

Detsembrikuisel istungil otsustas Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana −0,40%.

Nõukogu eeldab, et baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel ka vähemalt 2019. aasta suvel ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

See tähendab, et laenude intressid jäävad ka järgmisel aastal tänavusele tasemele.  Seda hoolitamata sellest, et mitmed pankurid kui ka analüütikud on eeldanud järgmise aasta kolmandasse ja neljandasse kvartalisse intressimäärade tõusu.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses märgitakse, et varaostukava raames tehtavad netovaraostud lõpetatakse 2018. aasta …

Arvamus: uued riskid Eesti pangandusturul. Kas aga need on laenudega seotud?

 Eesti pangandusturul on toimumas märkimisväärsed muutused: finantssektorit ohustavad uued riskid, samal ajal kui konkurents tiheneb tarbimislaenude ja väikeettevõtetele suunatud laenude turul, kirjutab Eesti Panga ökonomist Jaak Tõrs.

 

Eesti nüüdne pangandus kujunes suuresti välja sajandivahetusel. Selle põhilised märksõnad on olnud suur kontsentreeritus ja Põhjamaade emapangad. Põhjamaadest on Eesti pangandusse eksporditud stabiilsust ning ka riske ja likviidsust on juhtinud valdavalt emapangagrupp. Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide ülesanne oli kaasata hoiuseid ning pakkuda laene ja muid pangateenuseid.

Selle kõrval pakkusid mõned kohalikud väikepangad ja Danske Banki Eesti filiaal lisatulu saamiseks teenuseid ka mitteresidentidele. Seejuures ei peetud aga alati kinni rahapesu tõkestamise reeglitest, mis …

Tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul langes. Kas ka kinnisvaralaenu puhul?

Kolmandas kvartalis langes tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul 7,7% võrreldes mullu sama ajaga. Vaatamata madalamale tehinguaktiivsusele, püsis eluasemelaenude jäägi kasv ka kolmandas kvartalis 7% juures, mis on viimase aasta keskmine tase. Majapidamiste rahanduslik olukord on tugev ning see on võimaldanud neil koguda sääste. Viimase aasta jooksul on kodumajapidamiste hoiusekasv püsinud kümne protsendi lähedal, kusjuures hoiused kasvavad endiselt laenuportfellist kiiremini.

Tarbijate kindlustunne osta või ehitada lähiajal eluase pöördus aga selle aasta neljandas kvartalis järsult langusesse. Meedias on viimasel ajal sagenenud sõnavõtud läheneva majanduskriisi ja intressimäärade tõusu teemal. Seega võib üheks põhjuseks olla majapidamiste ettevaatlikkus, kuna paljudel on viimane negatiivne kogemus veel meeles.

Samas …

Swedbank laenuturust: kriis pole veel näha

Kuigi tänavu viimases kvartalis on Eesti majapidamiste kindlustunne eluaseme ostmiseks või ehitamiseks järsult halvenenud, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, et praegu pole põhjust krediiditeenuste pärast muretseda ja ehitusmahtude jahtumine näitab turu küpsemist.

Mertsina sõnul võivad selle taga olla intensiivistunud sõnavõtud ja artiklid võimalikust peatsest majanduskriisist ja intressimäärade tõusust.

“Samas ei ole majanduskriisiga arvestatud veel üheski lähiaastateks tehtud prognoosi põhistsenaariumis ning ka intressimäärade tõus peaks tulema aeglane,” selgitas ökonomist pressiteates.

Kui arvestada Eestis kiire palgakasvu jätkumist, siis ei tohiks Mertsina hinnangul lähiaastate intressimäärade tõus eluasemelaenu võtjatele probleeme tekitada.”Eluaseme taskukohasus viimastel aastatel halvenenud ei ole. Kuigi eluasemehinnad on koos suure nõudlusega kiiresti …

Fikseeritud või fikseerimata elusasemelaen?

Eluasemelaen on paljude perede jaoks suurim finantskohustus, sest üldjuhul on laenusumma suur ning tähtaeg pikk. Hoolimata sellest fikseerib laenu võtmisel intressi vaid kuni 10% Eesti peredest ning valdavalt ainult esimesteks aastateks. Sellise statistikaga paistame silma ka Euroopas, sest paljudes teistes riikides fikseerivad inimesed laenuintressi märksa sagedamini, märgib Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik.

Miks tasub fikseerimisest rääkida ajal, mil intressimäärad on püsinud juba aastaid väga madalal? Kõik hea saab ükskord otsa ja ka intressimäärad ei jää madalaks igavesti. Euroalal baasintressimäärasid veel tõstetud ei ole, kuid mitu muud keskpanka on viimase kahe aasta jooksul asunud neid tõstma. Kui intressimäärad tõusevad, tähendab see …

Hüpoteeklaenud välismaalastele Rootsis

Rootsit kirjeldatakse tihti läbi kontrastide: innovatiivne modernsus ja ajaloolised traditsioonid, kõrgtehnoloogia ja suurepärased looduslikud tingimused, ratsionaalsus ja ilu, maa ja vesi…

ISA (Invest in Sweden Agency) publikatsioonide andmetel ületas näiteks 2006. aastal Rootsi kinnisvaraturu käive üksi kuue teise Skandinaavia- ja Baltimaade käibe kokku.

Hüpoteeklaenu üldtingimused

Rootsis on kinnisvara müümise ja ostmise juures üsna tavaline kasutada kinnisvaramaakleri teenuseid. Nad tegelevad kogu vajaliku paberimajandusega, lepivad kokku hinnad ja suhtlevad  kõigi protsessis osalevate pooltega. Kinnisvara hindamine hüpoteeklaenu taotlemiseks ei ole nõutav, aga paljude teevad seda sõltumatute hindajate teenuseid kasutades siiski.

Ostja vastutusele jääb taotleda ostetud kinnisvarale hüpoteegi seadmist kolme kuu jooksul peale selle …

Kinnisvaralaen Saksamaal

Üsna tõenäoliselt imestab nii ameeriklasest või inglasest kinnisvaralaenu taotleja Saksamaal. Tunduvalt vabama suhtumisega maalt tulnutena tundub kinnisvaralaenu taotlusele järgnev põhjalik laenutaotleja nii isikliku- kui finantstausta analüüs neile üksjagu hirmutav. Jumal hoidku, need seal hindavad ju lisaks kinnisvarale ka ju inimest ennast!! Ja nii see tegelikult ongi. Eestlased siinkohal väga ei imesta suures osas on asjaolud, nõudmised, piirangud jne. siinsetele üsna sarnased. Seega kehitab eestlane ameeriklase või inglase ahastamise peale ainult õlgu – aga nii see ju käibki.

Kinnisvaraga koos ka kinnisvaralaenu taotleja enda hindamine. 

Loomulikult esmajärjekorras lähevad analüüsimisele kinnisvaralaenu taotleja sissetulekud. Kas  on olemas regulaarne stabiilne sissetulek ja …

Globaalne P2P ettevõtluslaenu turg buumib

Maailmapanga (IMF) andmetel ulatub P2P laenuturu globaalne kogukäive praegu 1,3 miljardi dollarini ning enamuse sellest käibest tuleneb Ühendriikide turult, kus eraisikute kõrval kasutavad paindlikke võimalusi ka näiteks energeetika, telekommunikatsiooni ja meditsiini valdkonnas tegutsevad ettevõtted.

Pea kümme aastat pärast viimast suuremat majanduskriisi on hakanud investorid võtma üha riskantseimad samme. Sisuliselt on finantsteenuste turg tulemas vastu tarbijate kõrgemale nõudlusele, mille täitmist on siiani piiranud eelmise languse ajal panganduses sisse seatud normid.

Nüüd on aga raha liikumas turule läbi P2P laenude, mille väljastamine pole nii tugevalt reguleeritud. Kuigi taoline reguleerimata turg paneb keskpankureid muretsema, on alternatiivsed laenulahendused aidanud riskialtimatel ettevõtel püsida vee peal.…

Brexit – finantstehnoloogia ei värise

Hoolimata järgmise aasta märtsis aset leidvast Brexitist, leiavad end Londonis sisse seadnud Euroopa idu-ettevõtjad, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ei pane neid asju kokku pakkima.

Suurbritannia suurim majanduspartner on endiselt Euroopa Liit. Samas soovib saareriik saada rohkem autonoomiat majandusliidus, mistõttu on 2017. aastal majandusliidust lahkuda. Referendumil sündinud otsus tõi ettevõtjatele pisara silmi ja hakati ettevalmistuma valusaks lahutusprotsessiks.

Nüüd mõni aasta hiljem leiavad Londonis tegutsevad finantstehnoloogia ettevõtjad, et Suurbritannia pealinn saab olema nende jaoks endiselt soodne koht äri ajada. London säilitab nende hinnangul ka pärast Euroopa Liidust lahkumist oma kosmopoliitsuse ja kohalik finantsregulatsioon jääb samuti soosima innovaatilist lähenemist näiteks laenutoodete turul …

Rohefinantsteenused – tee oma kodust roheline nutikodu

Pangandussektor on mõistnud, et praegusel hetkel on fintantsteenuste puhul muutumas üha tähtsamaks märksõnaks „jätkusuutlikkus“. Seda vaadates nii kapitali säilitamise kui ka kliendi vaatenurgast.

Läti ja Soome pangaliitude ühisaktsioonina kogunesid oktoobri lõpus Helsingis Põhjamaade ning Baltiriikide pangandussektori eestvedajad ja eksperdid, et arutada kohaliku regiooni pangandussektori tuleviku üle. Kõik kohalviibinud eksperdid tõdesid, et tuleviku kindlustamiseks tuleb panna rohkem tähelepanu rohelisele ja keskkonnasäästlikule mõtteviisile.

Loodussäästlik mõtteviis on nii jõudnud ka väärtpaberiturgudele. Nimelt 10 protsenti kõigist väärtpaberiturgudel tehtud investeeringutest moodustasid raha paigutused nii öelda roheväärtpaberitesse, millest saadud tuluga rahastatakse peaasjalikult keskkonnasõbralikku ettevõtlust.

Baltiriigid ja Põhjamaad on rohefinantsteenuseid arendanud jõudsalt – eelmisel aastal emiteerisid regiooni …